Minu igapäevane elu kulgeb enamasti aeglaselt, ilma et midagi erilist juhtuks või et ma ise midagi erilist ette võtaks. On muidugi pisikesed rõõmuhetked ja argimured, ent elu kulgeb suhteliselt kindlat rada pidi. Käesolev nädal tõotab kujuneda hoopis teistsuguseks. Muutused minu igapäevaelus algasid juba täna, mil Bloggeri probleemid teksti vormindamisel mul lõplikult kopsu üle maksa ajasid ja ma alustasin blogimise uut ajastut siin,WordPressis. Kunagi loodan ka varasemad postitused Bloggerist siia üle tuua, aga praegu ei viitsi ma oma pead sellega vaevata.
Homme vormistame notaris meie vana korteri müügi ja uue ostu. Sisuliselt vahetame kahetoalise neljatoalise vastu, mis omakorda tähendab, et üks tuba on vähemalt esialgu minu päralt. On ruumi, kuhu panna üles õmblusmasin ja triikimislaud ja kus ma saan rahulikult oma käsitöö tegemised pooleli jätta, ilma et need kellelegi jalgu jääksid.
Ülehomme lõigatakse mul mandlid ära, mis omakorda tähendab Tartusse sõitu, haiglas ööbimist ja Triinu hoiule viimist A. ema juurde.
Kui ma olen opist vähegi toibunud, üritan nädalavahetusel kuidagigi kolimisel kaasa aidata. Ega ma enda panuses väga kindel ei ole… Ometi on mõningad tuttavad mandliopist suhteliselt kiiresti taastunud, samal ajal kui teised mäletavad seda kui lõputut õudusunenägu. Tundub kuidagi kahtlaselt sarnane olevat sünnitamisega, millest erinevatel inimestel on väga erinevad mälestused. Kaks nädalat haiguslehte on igatahes kindlad – eks siis näis, kas see möödub siis voodis vaeveldes või uut korterit sisustades-remontides. Käsitööks tundub aga ühe vähem aega olevat.
