Sain Eesti Posti teeninduse kiuste oma salasõbralt Värvipakivahetuse paki kätte sel reedel. Nimelt oli pakk laekunud meie kohalikku sidejaoskonda juba eelmise nädala kolmapäeval. Ent kui ma eelmisel laupäeval käisin sidest küsimas, et ega mulle juhuslikult pakki ei ole, neiu vaatas arvutist ja vastas eitavalt. Siis sain sel nädalal Heidilt vihje, et pakk peaks mul juba käes olema. Minu pärimise peale teatas sidetöötaja, et mulle pakki ei ole. Kui ma aga endale kindlaks jäin, siis minu rahustamiseks läks ta siiski taharuumi asja uurima. Ja ennäe, mulle oligi pakk, õigemini küll maksikiri. Hm, huvitav oleks teada, kui ma oleksin osanud eelmisel laupäeval küsida maksikirja, kas ma oleksin selle siis selle saanud? Siinkohal jääb analüüsimata, miks mulle tuttav postiljon mulle seda pakki töö juurde ei toonud (nagu ta Helmeheldja ja muudegi pakkide omaalgatuslikult on teinud) ja miks ma posti hulgast pakisaabumise teadet ei ole leidnud.
Pakk oli mõnusalt punane: hulgaliselt magusat, lõhnaküünal ja -seep, helmeid ja salasõber oli ka Triinu peale mõelnud. Aitäh! Aga seda ei oska ma küll kuidagi arvata, kes mulle paki tegi. Pakk oli igatahes teele pandud Tartust, aga neid tartlasi on ju KK-s ikka päris palju ja võib-olla on siin ka mingi konks:P
