Piilukaamerad

Kudumise ajal on lahe metsanotsusid ja muid metsaelukaid piiluda. Suurim tõenäosus selleks on kella 20-23 paiku (kui muidugi server teistest piilujatest umbes ei ole). 
Päeval võib piiluda lindude toidumajja ja jälgida must toonekurg Raivo rännuteed.

Värvipakivahetuse pakk Priimale

Värvipakivahetuses tegin paki Priimale. Et ta on nüüd lõpuks pärast pikki vintsutusi paki kätte saanud, presenteerin siin ka oma paki sisu.

Et Priimal oli soov saada silmusemarkereid, siis leidsin, et tublile käsitööhuvilisele ei sobi mul küll plastmassist markereid saata. Tuleb ikka ise teha, kuigi pole varem tange ja traati käes hoidnud. Eh, midagi ma siis valmis meisterdasin. Loodetavasti Priimale midagi sellest pakist ikka meeldis.

Kaks viimast õhtut olen tegelenud traadiväänamisega. Et minu teadmised piirduvad mõne internetist saadud õpetusega, siis enamiku osa ajast tegelesin jalgratta leiutamisega: millise näpitsaga millal väänata, kuhu poole traati väänata jne. Ja nagu ikka oli ka Triinu mind innuga aitamas, mis tegi minu keskendumise aga ilmselgelt raskemaks. Pilte ei näita, sest see on saladus

Varsti kolmeaastane K näeb meie jänkut esimest korda ja küsib lootusrikkalt: “Kas ta töötab ka?”

Reedel lisandus meie perre uus liige: jänku. Tegemist on siis emase ja umbes kahekuuse mini-lontkõrvaga, kellele Triinu pani nimeks ka Triinu.

Kahe Triinu vahetud kohtumised on senini olnud tormilised. Niipea kui ma lasen küüliku tuppa lahti, hakkab laps rõõmust kilkama ning tegeleb loomaga aktiivselt: mängib temaga peitust, üritab talle midagi süüa anda, kutsub teda enda juurde vms

Triinu põhihuvi looma juures on aga ilmselgelt tema toitmine ning ta tahaks talle vist kogu aeg midagi süüa anda. Lisaks looma toitmise piiramisele pean last sageli keelama ka küülikut katsumast või puurile nõjatumast. Pisukeseks lisatööks on tolmuimeja senisest tihedam kasutamine. Samas tundub tänase seisuga kolmeaastase lapse ja jänku “koospidamine” olevat igati võimalik. Boonuseks on aga nii enda kui lapse rõõm loomast ja tema tegemistest.

Vihje

Viimased kolm nädalat on Triinu haige olnud: algul väike viirus, millele otsa siis tuulerõuged.Tänaseks lapsel küll kõik tõved enam-vähem taandunud, kuid endal on kohutav väsimus kallal. Magamata ööd, toas igavlev haige laps ning lõpetamist nõudvad tööotsad on võtnud kogu energia. Teisipäeval läheb Triinu lasteaeda ja selle päeva ma ilmselt lihtsalt magan maha. Innustunult remonti ja muid “meestetöid” tegevatest naisblogijatest, veedan järelejäänud puhkusepäevad ilmselt redelit mööda üles-alla turnides. Põranda jätan seekord küll kellegi teise hooleks:P.

On ju üldtuntud, et iga asi töötab paremini kui ta vooluvõrku lülitada. Minu tänane kogemus tõestas veelkord aja jooksul süvenenud arusaama, et mõnikord on ainus võimalus asja tööle saamiseks tema ühekordne vooluvõrgust välja lülitamine. Kehtib ka telefonide puhul.

Huvitav, mis toimub küll kolmeaastase peas? Kuidas ta mõtleb? Alles reedel pidin teda lasteaias üle tunni moosima, et emme peab tööle minema,Triinu peab lasteaeda teiste lastega mängima jääma jne, siis kui ma täna hommikul ütlesin et lasteaia trepist üles minnes Triinule, et ma saan temaga hästi natuke rühmas olla ja pean tööle minema, ütles laps ootamatult, et ma võin kohe ära minna. Jäi üllatusest keeletuks ja küsisin veelkord üles, et kas ma ikka sain õieti aru. Triinu teatas veelkord, et ma võin kohe ära minna. Ja nii sündiski – mul lasti rahulikult tööle minna. No mis see siis oli? Kas vahepealses kolmes vabas päevas ning lasteaeda minek tundus jälle põnev või oli laps oma peas mingid asjad selgeks mõelnud või hoopis midagi kolmandat? Eks näis, mis homme juhtuma hakkab.

Fantastiline, mida kõike laaneorg sõlmida oskab!